2) Autor: Tiiu Viirand. Väga tubli autor, kes on näiteks
- raamatu "Kunstiraamat noortele" (1981) autor
- raamatu "Läheme Kunstimuuseumi" (1986) autor
- raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht" (2004) autor
- raamatu Emmanuel le Roy Ladurie. "Montaillou, prantsuse küla 1294–1324" (1996) tõlkija
- raamatu Pirkko Peltonen Rognoni "Isemoodi Itaalia" (1998) tõlkija
- raamatu François Rabelais´ "Pantagruel" (1998) toimetaja
4) Huvitavamad faktid raamatust:
- Toompeal olnud Riigisaalihoone osaliselt kinnimüüritud aknaavasid saab näha Toompea linnuse läänefassaadil (lk 25)
- Viinapuu lehtedega päiskivi asub Toomkiriku altariruumis (lk 26)
- Toomgildi mõjukamate, lihunike ja kingseppade tsunftide hauaplaatidel lääneseina ääres on motiivideks härg ja säärsaabas. (lk 27)
- Admiral Samuel Greighi hauamonument on tehtud Carrara marmorist. Carrara asub Itaalias, Toscanas,Türreeni mere lähedal. (lk 29)
- "Syrtaki" restorani kohapeal oli algselt koht, kus kunagi ootasid teelesaatmist kubermanguvalitsuse kiirkäskjalad. (lk 40)
- Raekojal on sadulkatus, raekoja lääneviilul on kolme munaga tuulelipp, mida hoiab harjakivil istuv lõvi (lk 43)
- Taani lipp võis alla kukkuda mitte ainult Taani kuninga aias, vaid ka Vana turu kohapeal ning tegelikult saatis selle lipu ristisõdijate innustamiseks paavst Honorius III (lk 50).
- "Peppersacki" hoones on elanud raehärra Johann Müller ning peatunud Adam Olearius ja Philipp Crucius. (lk 52)
- Püha Mauritius tapeti Šveitsis (lk 62)
- Axel von Rosen oli Ingerimaa kuberner Bogislaus von Roseni (nn Valge roosi suguvõsast) poeg. (lk 65) ¤Bogislaus on maetud Niguliste kirikusse ja Axel Oleviste kirikusse.
- Rohelisel turul oli 19. sajandil aedviljaturg (lk 65)
- Aleksander Menšikov oli tallipoisi perekonnast, kes oli Peeter I tentsik ja lähikondlane ning Katariina I ajal Vene riigi tegelik valitseja (lk 69)
- Huecki majas on viibinud kunstnik Bernt Notke Lübeckist (lk 70)
- Tervishoiumuuseumi hoone omanik keskajal oli Hans Pawels, kelle kenotaaf on tuntud (lk 71)
- Hobusepea 12 majaomanik oli hobuseparisnik Hans Hannemann (lk 75)
- Pühavaimu kiriku altaril olev põlvitav donaator on Derick Hagenbeck (lk 83)
- Tobias Heintze on teinud Niguliste kiriku kanstli 1624, mis hävis 1944. Kantsel toetus teiste hulgas ka Pühale Kristoforosele. See on ainuke kanstli jalg, mis on säilinud. (lk 91) ¤Püha Kristoforos on suurt kasvu madalalaubaline kaananlasest sõdur, kes otsis kõige tugevamat valitsejat maailmas. Seetõttu sai temast lõpuks kristlane, kuna ta avastas, et Kristus on kõige tugevam valitseja. Kristlasena elas ta ühe jõe ääres onnis ja kandis inimesi oma õlgadel üle jõe. Üks nendest kelle ta üle jõe kandis oli Jeesus, sellest sai ta ka oma nime Kristophorus, mis tähendab Kristuse kandja.
- Paavsti legaat Modena Wilhelm lubas elanikkonnal oma hingeõnnistuse nimel seegile annetusi teha. Vastav ürik on Tallinna Linnaarhiivis vanim Eestis säilinud dokument (lk 102)
- 1626. aasta novembris on rae protokollides kirjas, et bürgermeister Bernt von Gerteni poeg istub mingi "kihlusasja" pärast Tallitornis kinni ja palub endale ööseks seltsi oma teenrit, sest tornis kummitab. Kui siis teener sama väitis, saavutas isa poja üleviimise teise vanglasse. (lk 108)
- Harju pea- ja eesvärava vahel hukati 1535 a mõisnik parun Johann von Üexküll (lk 110)
- Schnelli tiik on oma nime saanud 19. sajandil elanud lilleaednik J. Schnelli järgi (lk 113)
- Suure Rannavärava bastioni kohal oli 15. ja 16. sajandil üks Tallinna vanemaid aedu - Roosiaed (lk 114)
- Patkuli trepp rajati 1903 ja Pilctickeri trepp 1963. (lk 116)
- August Weizenbergi lemmikmaterjal oli Carrara marmor (lk 117)
- Mayeri trepp on nime saanud omaaegse Tallinna linnapea Carl August Mayeri järgi (lk 118)
- Hans Heinrich Falck lubas Falcki tee valmis ehitada 1 kuuga, kuigi selleks tuli läbi kaevata suur tükk Rootsi bastioni ja täita vallikraav. Kuna ta pidas sõna, siis ta võitis kihlveo Falck ja kaotas linnakomandant kindral Salza (lk 118)
- Roosikrantsi tänaval olev "Santa Barbara" pole oma nime saanud ameerika teleseriaali järgi, vaid Santa Barbara kabeli (ja surnuaia) järgi. (lk 120)
- Peeter I ausammas Tallinna valati Pariisis, aga kujur oli Riiast (lk 121).
- Esimene näidend "Estonias" oli 1913 "Hamlet" (lk 124)
- Eesti kirjanikud-kunstnikud peatusid Pariisi kunstikekoloonias "Mesipuu" (lk 126)
- Saarineni "Suur Tallinn" oli mõeldud linnale, kus elab 650 000 inimest. (lk 126)
- Peeter I lasi Hollandist tuua laevatäie hobukastaneid Kadrioru parki istutamiseks (lk 132)
- Tallinna linnapea, prantsuse päritolu Arthur Girard de Soucanton (1813-1884) rajas Rocca al Maresse suvemõisa ning ühe pargiallee, mida ääristasid Tallinna vanalinnast toodud raidkiviplaadid, nimetas ta Via Appiaks (lk 155).
- Raamatus on Jeesus Kristust nimetatud 9 korda (lk 28, 38, 39, 50, 57, 63, 86, 87, 119)
5) Kriitika:
- suurepärane raamat
- hästi illusteeritud
- mugav lugeda
- oluline informatsioon Tallinna kohta lühidalt kokkuvõetud
- kunstiajalooga seotud võõrsõnad ei pruugi igale lugejale olla hoobilt mõistetavad
No comments:
Post a Comment