Hooneid ei ehitata üleöö ega kuku nad ka kokku üleöö. Roomat ei ehitatud päevaga, aga päris kindlasti ei kukkunud ta kokk päevaga. Sama on Lääne tsivilisatsiooniga. Euroopa dekristianiseerimine ja sekulariseerimine on toimunud vähemalt 500-600 aastat. Ma usun, et ma võin kindlasti leida jälgi juba 14. sajandi alguses. Üheks esimeseks tegelaseks võiks nimetada Marsilio da Paduat, kes tõi sisse ilmaliku valitsuse korrumpeerunud vormi. Aga väga palju sellest on seotud renessaansi ajal taaselustatud paganliku kirjandusega, mida hinnati just selle pärast, et ta oli paganlik. Toimus paradigma muutus, ühtäkki nägid inimesed kristlust väljastpoolt, lihtsalt kui veel üks võimalikest religioonidest. Seda hakati alandama, nagu paganad seda tegid...
Kui inimene on põhimõtteliselt erinev ülejäänud loomadest, siis sa ei vii sa oma liigesepõletiku käes vaevlevat vanaema arsti juurde, et ta magama panna...
Ameerikas käib praegu just sedasorti vaidlus. Ühed ütlevad, et ärge tapke oma lapsi ja teised, et võib vabalt tappa. No leiame siis mingi kompromissi, et võib tappa, kuni nad on emaüsas kolm kuud vanad. See ei ole mingi ühisosa ja ilmselgelt pole kumbki osapool rahul. Inimesed, kes tahavad aborti, tahavad, et nad saaks teha seda isegi peale sündi. Selle vastand on, et aborti ei tohi teha ühelgi tingimusel ühelgi põhjusel. Pole olemas mingit kompromissi võimalust. Aga moraaliküsimustes nii ongi...
Dante kohaselt need, kes pole ei kuumad ega külmad, saavad põrgus kõige kibedama põlguse osaliseks. Sest nemad on see suur mömm keskosa, hall tsoon, kes ei näe, et nad on segu kahest täiesti kokkusobimatust universumist, kahest rivaalitsevast ja üksteist välistavast vaatepunktist selle kohta, mida tähendab olla inimolend. Kristlased, kes on selles hallis tsoonis, peavad endale aru andma, et ajalugu ei seisa paigal. Nad toidavad pimedust...
Meil puudub teoloogiline usu ja lootuse voorus ja me lihtsalt ei usalda Jumalat. Sest mis mõju oleks sellistel varakristlastel olnud Rooma impeeriumile — puhas null...Me oleme kolmesuunalises võitluses, tegu on tõelise sasipuntraga. Roiskunud sekulaarne kultuur, mida moslemid kogevad, annab neile nende hingejõu Euroopa üle võtta. Nad peavad seda ropuks tsivilisatsiooniks, aga ka kristlased peavad seda ropuks tsivilisatsiooniks...
Hiinlastel on needus, et elagu sa põneval ajal. Väga meelikõitev on alati lugeda neist õudsetest heitlustest, kus tsivilisatsioon ripub juuksekarva otsas, aga sellisel ajal elada pole sugugi nii lõbus. Ma ei pea teile needust panema, et elagu te põneval ajal — te elategi, te ei saa sinna midagi parata. Aga samuti elasid põnevatel aegadel varakristlased.
Friday, July 22, 2011
Wednesday, July 20, 2011
Tule ja mõõgaga tuli võõras võim (katkend huvitavast artiklist)
Tule ja mõõgaga tuli võõras võim (katkend huvitavast artiklist)
Olin tõsiselt üllatunud, et enamik tudengeid uskus ikka ristiusu tulekut Eestimaale „tule ja mõõgaga“. Ei olnud aidanud ei Ain Kalmuse raamatud ega Andrei Hvostovi „Mõtteline Eesti“, kuigi siililegi ju selge, et pooltuhat rasketes raudrüüdes ristirüütlit ei oleks omapäi soisel ja metsasel Eestimaal kaugele jõudnud. On tõsiasi, et Läti Henrik tõepoolest loob müüdi pühast missioonist, kuigi ristisõja sildi all oli tegemist tavalise ideedega õilistatud sõjaga.
Peaosa oli selles aga meie armsatel lõunanaabritel, mistap siis meie kollektiivne alateadvus on tootnud ka neid tänapäeva noortele ilmselt mõistetamatuid ütlemisi nagu „läbi nagu läti raha“ või „lätlased on Riia all“ või kui hästi läheb, siis „jumal polegi lätlane“ kuni uuema „ei saa me läbi Lätita“ jne.
Aga meie armsad esivanemad ei olnud mitte süütud tupsununnud haljal aasal, vaid väga kardetud võitlejad. Muinas-Eesti oli orjanduslik ühiskond. Hiiumaal Orjaku nimeline koht oli kuulsa orjalaada paik ja sellel nimel pole mingit pistmist hilisema mõisate ajaga. Saaremaal oli rootslastest orje nii palju, et 1227. aasta rahulepingusse võeti spetsiaalselt sisse punkt, millega kohustati saarlasi vangivõetud rootslased vabaks laskma.
Arvukatel sõjakäikudel võetud vangid töötasid eestlaste majapidamistes orjadena ja moodustasid Saaremaa elanikkonnast umbes 30 protsenti ja mandril umbes 20 protsenti rahvastikust. Eestis vabastati orjad ordumeister Johann von Mengedeni käsuga alles 1455. aastal, seega tükk aega pärast „lõplikku kaotust“ ehk Jüriööd.
Kirikuid ja kogudusi oli Eesti juba enne XIII sajandit nii Tallinnas, Tartus kui saartel ja ilmselt ka Virumaal, kus ju elas kuulus kristlasest eesti vanem Tabelinus. Pühakodadest tuntuim oli ehk Saha kabel Tallinnast mineva kaubatee ääres, mis on täna taas kuulsust saanud tänu Playboy alasti modellidele. Mitmed eestimaalased õppisid Lääne kloostrites — neist enim tuntud oli ehk munk Nicolaus. Seega ei tulnud „tule ja mõõgaga“ meile mitte kristlus, vaid võõras võim.
Olin tõsiselt üllatunud, et enamik tudengeid uskus ikka ristiusu tulekut Eestimaale „tule ja mõõgaga“. Ei olnud aidanud ei Ain Kalmuse raamatud ega Andrei Hvostovi „Mõtteline Eesti“, kuigi siililegi ju selge, et pooltuhat rasketes raudrüüdes ristirüütlit ei oleks omapäi soisel ja metsasel Eestimaal kaugele jõudnud. On tõsiasi, et Läti Henrik tõepoolest loob müüdi pühast missioonist, kuigi ristisõja sildi all oli tegemist tavalise ideedega õilistatud sõjaga.
Peaosa oli selles aga meie armsatel lõunanaabritel, mistap siis meie kollektiivne alateadvus on tootnud ka neid tänapäeva noortele ilmselt mõistetamatuid ütlemisi nagu „läbi nagu läti raha“ või „lätlased on Riia all“ või kui hästi läheb, siis „jumal polegi lätlane“ kuni uuema „ei saa me läbi Lätita“ jne.
Aga meie armsad esivanemad ei olnud mitte süütud tupsununnud haljal aasal, vaid väga kardetud võitlejad. Muinas-Eesti oli orjanduslik ühiskond. Hiiumaal Orjaku nimeline koht oli kuulsa orjalaada paik ja sellel nimel pole mingit pistmist hilisema mõisate ajaga. Saaremaal oli rootslastest orje nii palju, et 1227. aasta rahulepingusse võeti spetsiaalselt sisse punkt, millega kohustati saarlasi vangivõetud rootslased vabaks laskma.
Arvukatel sõjakäikudel võetud vangid töötasid eestlaste majapidamistes orjadena ja moodustasid Saaremaa elanikkonnast umbes 30 protsenti ja mandril umbes 20 protsenti rahvastikust. Eestis vabastati orjad ordumeister Johann von Mengedeni käsuga alles 1455. aastal, seega tükk aega pärast „lõplikku kaotust“ ehk Jüriööd.
Kirikuid ja kogudusi oli Eesti juba enne XIII sajandit nii Tallinnas, Tartus kui saartel ja ilmselt ka Virumaal, kus ju elas kuulus kristlasest eesti vanem Tabelinus. Pühakodadest tuntuim oli ehk Saha kabel Tallinnast mineva kaubatee ääres, mis on täna taas kuulsust saanud tänu Playboy alasti modellidele. Mitmed eestimaalased õppisid Lääne kloostrites — neist enim tuntud oli ehk munk Nicolaus. Seega ei tulnud „tule ja mõõgaga“ meile mitte kristlus, vaid võõras võim.
Saturday, July 16, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)