Friday, June 5, 2009

Avenir

  1. Tu as des projets?
  2. Je pars demain en vacances au Sénegal... Deux semaines.
  3. J´essaierai (first-person singular future tense of essayer - proovima) de trouver un travail. C´est n´est pas facile (kerge). Peut-etre a Strasbourg, pour commancer.
  4. Mon frere ouvre un resto dans un ou deux mois (kuu).
  5. Je commence a travailler le semiane prochaine.
  6. Je vais vendre des glaces tout l´ete sur la plage a Biarritz.
  7. Et puis, en octobre, j´entre a la fac.

Quelle heure est-il?

Il est trois heures.
Il est trois heures et quart.
Il est trois heures moins le quart.
Il est trois heures et demie.
Il est midi (keskpäev), minuit (kesköö).

Les chiffres

1 un
2 deux
3 trois
4 quatre
5 cinq
6 six
7 sept
8 huit
9 neuf
10 dix
11 onze
12 douze
13 treize
14 quatorze
15 quinze
16 seize
17 dix-sept
18 dix-huit
19 dix-neuf
20 vingt
21 vingt et un
22 vingt-deux
30 trente
36 trente-six
40 quarante
50 cinquante
60 soixante
70 soixante-dix
71 soixante et onze
72 soixante-douze
80 quatre-vingts
81 quatre-vingt-un
90 quatre-vingt-dix
100 cent

Les chiffres

1 un
2 deux
3 trois
4 quatre
5 cinq
6 six
7 sept
8 huit
9 neuf
10 dix
11 onze
12 douze
13 treize
14 quatorze
15 quinze
16 seize
17 dix-sept
18 dix-huit
19 dix-neuf
20 vingt
21 vingt et un
22 vingt-deux
30 trente
36 trente-six
40 quarante
50 cinquante
60 soixante
70 soixante-dix
71 soixante et onze
72 soixante-douze
80 quatre-vingts
81 quatre-vingt-un
90 quatre-vingt-dix
100 cent

L'article partitif

  • du - de la - des - de l'
  • du pain - leiba, du riz - riisi, du lait - piima, du fromage - juustu, du poisson - kala, du sel - soola, du sucre - suhkrut, du jus - mahla, du piment - punast pipart, du poivre - musta pipart

Prépositions ehk eessõnad

  1. a (-le): Il a téléphoné a son ami.
  2. de: Il joue du piano, peu de vin.
  3. dans (sees, sisse): dans le jardin
  4. devant (ees): Devant l´école, il y a une cour (hoov, õu).
  5. derriere (taga): Derriere l´ecole il y un gymnase.
  6. entre (vahel): Entre le divan et la table, entre les deux voitures.
  7. sur (peal): Les documents sont sur la table.
  8. sous (all): Il cherche son stylo la table.
  9. au-dessus de (kohal): L´avion vole (lendab) au-dessus de la ville.
  10. au-dessous de (allpool) Il s´est cassé (purustas, lõhkus) la jambe (jalg, säär) un peu au-dessous (allpool) du genou (põlv).
  11. en (-l,-s): en France, en Estonie
  12. avant (enne): Nous devons terminer les travaux avant l´hiver.
  13. apres (pärast): Je voudrais vous parles apres le dejeuner.
  14. dans: J´aurai in rendez-vous avec lui dans huit jours (nädala pärast)
  15. il y a: Je l´ai recontré il y a huit jours (nädal aega tagasi).
  16. pour (-ks): Il est parti pour trois jours.
  17. pendant (jooksul): Il s´est relevé (üles tõusma) pendant la nuit.
  18. depuis (alates): Je travaille depuis l´année derniere dans cette enterprise.
  19. a partir de (alates, peale): A partir de lundi le stationnement est interdit dans cette rue.

Futur ehk tulevik

  • ai, as, a, ons, ez, ont
  • je serai -ma olen tulevikus, j´aurai - mul on tulevikus, j´irai - ma lähen tulevikus, je boirai - ma joon tulevikus, je chanterai - ma laulan tulevikus, je choisirai - ma valin tulevikus, je connaitrai - ma tunnen tulevikus, je devrai - ma pean tulevikus, j´écrirai - ma kirjutan tulevikus, je ferai - ma teen tulevikus, je pourrai - ma võin tulevikus, je prendrai - ma võtan tulevikus, je saurai - ma tean tulevikus, je viendrai - ma tulen tulevikus, je verrai - ma näen tulevikus, je voundrai - ma tahan tulevikus.

Passe composé ehk liitminevik

j´ai été - ma olin, j´ai eu - mul oli, je suis allé(e) - ma läksin, j´ai bu - ma jõin, j´ai chanté - ma laulsin, j´ai choisi - ma valisin, j´ai connu - ma tundsin, j´ai du - ma pidasin, j´ai écrit - ma kirjutasin, j´ai fait - ma tegin, j´ai pu - ma võisin, j´ai pris - ma võtsin, j´ai su - ma teadsin, je suis venu(e) - ma tulin, j´ai vu - ma nägin, j´ai voulu - ma tahtsin.

Indicatif présent ehk kindla kõneviisi olevik

  • Tegusõnade 1 rühm (er-lõpuline infinitiiv: parler): sõnatüvi + lõpud -e, -es, -e, -ons, -ez, -ent
  • Tegusõnade 2 rühm (ir-lõpuline infinitiiv: finir): sõnatüvi + lõpud –is, -is, -it, -ons, -ez, -ent
  • Tegusõnade 3 rühm (aller, prendre, partir, voir): -s, (-e;-x) –s (-es,-x), -t (-e,-t), -ons, -ez, -ent

Üldist

5. juunil 1662 võttis Prantsusmaa kuningas Louis XIV võttis oma tunnuseks päikese. Kahjuks ei õnnestunud kindlaks teha, kas see oli uue või vana kalendri järgi. Louis XIV ajal sai Prantsusmaa pealinnaks Versailles´ loss ning Prantsusmaal leiutati jäätis ja vahuvein.

Thursday, June 4, 2009

Lugemine

  • PLUS [plü] – rohkem. Nt Elle est bien plus paresseuse [paresös] que Pierre – Ta on palju laisem kui Pierre.
  • AURA – tegusõnast avoir, tema omab tulevikus. Nt Tant qu'il y aura des jours, On se dira "je t'aime" - Niipalju kui mul on (elu)päevi, ütleme: ma armastan sind.
  • EN – seda, neid jne. Nt J´ai du chocolat, tu en veux? – Mul on shokolaadi, tahad ka (seda).
  • Y – seal, sinna. Nt On est allé chez Maria et on y est restés longtemps – Me läksime Marie poole ja jäime sinna kauaks.
  • NE – ei. Nt Il ne peut pas aller a l´ecole – Ta ei saa kooli minna.
  • IL – tema meessoost. Il s´appelle Nicolas – Tema nimi om Nicolas.
  • LE JOUR – päev. Nt Il ne reste que deux jours avant les vacances! – Vaheajani on jäänud ainult kaks päeva!
  • UN – üks (m). Nt Il y a un magasin au coin. – Tänavanurgal on kauplus.
  • LE PAIN – leib, sai. Nt Il ne reste plus de pain – leib on otsas.
  • DE – sama funktsiooniga kui sõna of inglise keeles. Nt Vous venez de Paris? – Kas te tulete Pariisist?
  • PAS – mitte. Nt Tu l´as vu ou pas? – Kas sa nägid teda või mitte?
  • MANGER – sööma. Nt Les enfants ont mangé du pain. – Lapsed sõid leiba.
  • NE – ei. Nt Je n´ai vu personne. – Ma ei näinud kedagi.
  • VOUS – teie. Nt Vous etes arrivés a quelle heure? – Mis kell te saabusite?
  • SI – kui. Nt Si tu triches, je ne joue [zue] plus. – Kui sa sohki teed, ma ei mängi rohkem.

Tegusõnad (Lecon 1)

  • SUIS: etre – olema; je suis, tu es, il est, nous sommes, vous etes, ils sont, j´ai été, j´etais, je serai
  • ETES: etre – oleBoldma; je suis, tu es, il est, nous sommes, vous etes, ils sont, j´ai été, j´etais, je serai
  • M´APPELLE: appeler – nimetama, kutsuma; j´appelle, tu appelles, il appelle, nous appelons, vous appelez, ils appellent, j´ai appelé; Je appelais, Je appellerai
  • EST: etre – olema, je suis, tu es, il est, nous sommes, vous etes, ils sont, j´ai été, j´etais, je serai.

Raskemad asesõnad prantsuse keeles

Lui - rõhuline „talle“, eux - rõhuline „nemad“, en - rõhutu „seda, neid jne“, leur - rõhutu „neile“.

Imparfait´ loomiseks vajalikud tegusõna tüved

  • et
  • av
  • all
  • buv
  • chant
  • choisiss
  • connaiss
  • dev
  • écriv
  • fais
  • fall
  • pouv
  • pren
  • sav
  • ven
  • voy
  • voul

Imparfait´ tunnused prantsuse keeles

ais, ais, ait, ions, iez, aient (aisakell, aisakell…)

Tähtsamad mineviku partitsiibid prantsuse keeles

éte (olema), eu (omama), allé(e) (minema), bu (jooma), chanté (laulma), choisi (valima), connu (tundma), du (pidama), écrit (kirjutama), fait (tegema), fallu (vajama), pu (võima), pris (võtma), su (teadma), venu(e) (tulema), vu (nägema) ja voulu (tahtma)

Tegusõna prendre ehk võtma

  • Je prends, tu prends, il prends, il prend, nous prenons, vous prenez, ils prennent (olevik)
  • J´ai pris (liitminevik)
  • Je prenais (ligikaudu kestev minevik)
  • Je prendrai (tulevik)
  • Nt: Tu devrais prendre ton parapluie – sa peaksid võtma vihmavarju.

Päeva mõte

Il m'a menée au cellier, et la bannière qu'il dresse sur moi, c'est l'amour.
  • mener - viima, juhtima;
  • au cellier -veinikeldrisse;
  • la bannière - lipp;
  • dresser - kõrguma;
  • sur moi - minu kohal;
  • l'amour - armastus.

Üldist

On Eesti lipupäev. Eesti lipp on nüüd 125 aastat vana. Lipp on prantsuse keeles le drapeau [drapo]. Le drapeau tricolore tähendab kolmevärvilist lippu. Selline lipp on näiteks Eestil ja Prantsusmaal. Meie lipuvärvid on sinine, must ja valge. Prantslaste lipuvärvid on sinine, valge ja punane. Esimene sinimustvalge lipp õnnistati Otepää pastoraadis 4. juunil 1884. Prantsuse keeles võiks selle maja kohta öelda ehk le presbytère (Le presbytère est l'habitation du curé) või la maison du pasteur (kirikuõpetaja kodu).