Intervjuu ühe raamatu põhjal: Escriva de Balaguer, Josemaria. (2000) Tee. Tallinn: Logos.

Millest räägib raamat Tee? 
Need on ühe katoliku kiriku preestri mõtteterad Jumalast, inimesest ja kuidas oma elu elada.

Kes on Tee autor Josemaria Escriva de Balaguer? 
Josemaria Escriva de Balaguer (1902-1975) oli Hispaaniast pärit katoliku kiriku preester, kes 1928. aastal asutas Jumala ilmutusel Opus Dei (Jumala töö). See organisatsioon on avanud paljudele inimestele uue arusaamise pühaduse teest, mis toimub igapäevase töö ning isiklike, perekondlike ja ühiskondlike kohustuste täitmise kaudu.

 Mis mõtted Sulle raamatus kõige rohkem meeldisid? 
Neid oli tegelikult mitmeid. Josemaria Escriva de Balaguer ütleb näiteks: „Ei ole õigustust sellele, kes võiks olla õpetlane ja seda ei ole... Kui tihti usutakse, et kantakse kaenla all raamatut, aga kantakse hoopis prahti! ... Õpi. Õpi innukalt. – Kui sinust peab saama sool ja valgus, vajad teadmisi, võimekust. Või arvad sa, et laisa ja mugavana omandad tarkuse iseenesest?...... Kas sa oled vaevunud mõtlema, kui absurdne on ülikooli või kutseliitu või teaduslikku nõukogusse või parlamenti astumisel loobuda katoliiklusest, nagu oleks see kübar, mis jäetakse ukse juurde.“ (lk 93-94,97)

Raamatus on 47 peatükki. Millised peatükid kõnetasid Sind kõige rohkem?
Mulle meeldisid mitmed peatükid: Iseloom. Püha puhtus. Suretamine. Õppimine. Vahendid. Vaesus. Diskreetsus. Rõõm. Püsivus. Autor ütleb, et oma iseloomu õigustamine pole vabandus (lk 21) ja korralagedus ei ole paratamatu (lk 28) ning päevaplaan on oluline (lk 37), koos äratuskellaga ärkamisega (lk 37). Püha puhtuse puhul mõned naeravad ja pärast imestavad, et nende hinges on pettumus (lk 43). Autor soovitab kiusatuse hetkel mõelda armastusele, mis meid taevas ootab, siis jäävad mitmed rumalused tegemata. (lk 49) Samuti tuletakse meelde, et tüütud inimesed teevad tegelikult meid paremaks (lk 57). Autor tuletab meelde, et sellel on rohkem, kes vähem vajab ning et me ei tekitaks endale vajadusi (lk 158). Lisaks peab ta oluliseks meile õpetada, et vaikimist ei kahetse me kunagi, rääkimist aga sageli (lk 160). Ja lõpetuseks, et tõeline voorus on rõõmus, mitte kurb (lk 164) ning et püsivuse vaenlane on masendus (lk 242) ning püsivuse saladus on armastus (lk 244).

Kas raamatus oli ka kohti, mida oli raske mõista? 
Üldiselt mitte. Aga kui küsitakse, siis ühe näite ehk tooksin.: „Sellepärast on Jumala tahe, et laeva juhtimine oleks Õpetaja käes, kes oma valguse ja teadmisega juhiks meid kindlasse sadamasse.“ (lk 34). Tänapäeva inimesele meeldiks ju ise otsuseid teha, nagu on rõhutanud ka prantsuse filosoof Jean-Paul Sartre (1905-1980). Keskaegne Jumala-keskne maailmapilt on asendunud renessansiajastust peale inimese-keskse maailmapildiga. Kõige kurbloolisem selle asja juures on see, et me arvame, et oleme vabad, aga ei saa ise ka aru, et kordame papagoide kombel seda, mida olema alateadlikult massimeedia vahendusel kuulnud ja näinud.

Milline on „Tee“ Jumala-käsitlus? 
Ma arvan, et seda suudaksid täpsemalt vastata teoloogid. Jumalat on raamatu väga palju kordi mainitud, aga tooksin mõned iseloomulikumad näited. Josemaria Escriva de Balaguer tuletab meelde, et inimene on Jumala tempel (lk 33), et „armastada Jumalat ja mitte austada preestrit... on võimatu.“ (lk 37), „Jumal tahab käputäit „oma“ inimesi igale tegevusalale.“ (lk 85), „Jumal on see kiviraidur, kes eemaldab vasara ja peitliga teravad nurgad, kujundades ja kohandades meid vastavalt oma soovile.“ (lk 186) ja et kuigi inimene on tihti ainult null (nii majanduskliku olukorra,ühiskondliku positsiooni, vooruste kui ka võimete eest), aga kui Kristus on nullidest vasakul, siis see osutub ootamatult suureks numbriks. (lk 123-124)

Raamatus on juttu ka Neitsi Maarjast. Protestantlikus kultuuriruumis on seda raske mõista. 
Katoliku kirik õpetab, et Neitsi Maarja on „Issanda (ehk Jumala) ema“ (Lk 1:43) ning teda „kiidavad õndsaks kõik sugupõlved“ (Lk 1:46,48) ning“naine, riietatud päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest tähest tema peas." (Ilm 12:1; 12:17) Ja kuna need laused on võetud Uuest Testamendist, siis ei tohiks olla raske mõista, et need on Piibliga kooskõlas küll. Isegi Ave Maria palve (vrd Lk 1:28,42) esimesed sõnad on Piiblist, nii uskumatu kui see ka mõnele tundub. Escriva de Balaguer toob oma raamatus näite Kaana pulmast (lk 130). Maarja eeskostel tegi Jeesus Kaana pulmas oma esimese imeteo ehk veest veini (Lk 2:3-4). Ja õige inimese eestpalve suudab palju, seda kinnitab ka Püha Jakoobus. (Jk 5:16) Paljud inimesed tahavad omada häid omadusi endast. Kuidas neid häid omadusi endas hajutada? Josemaria Escriva de Balaguer ütleb, et piisab tegelikult kahest vahendist: krutsifiksist ja evangeeliumist (lk 123) Lisaks „palve on vaimuliku hoone alus ja kõikvõimas“ (lk 38) ja „lugemine on teinud paljud inimesed pühakuks (lk 44). Raamatu autor soovitab ka arvepidamist, nt igal hommikul kirjutada ülesse „ei söönud võid..., sõin võid!“. (lk 62)

 Josemaria Escriva de Balaguer kirjutab, et sellel on rohkem, kes vähem vajab ning et me ei tekitaks endale vajadusi (lk 158). Miks on oluline seda meelde tuletada? 
Tänapäeva inimene näeb pidevalt reklaame. Seth Godin (s. 1960) on öelnud, et iga USA elanik kogeb iga päev 3000 marketingisõnumit. Ja reklaamid tekitavad vajadusi, ka nende asjade suhtes, mida meil tegelikult väga vaja ei ole. On väga vale minna kauplusesse lihtsalt niisama vaatama – siis on enamasti garanteeritud, et me midagi ka sealt ostame. Ja kui palju on meil on kodus asju. Ja kui asjad ei mahu tuppa ära, siis mõtleme, et peaksime vist suurema kodu ostma. Ostap Bender on öelnud, et finantskuristlik on kõige sügavam kuristik. Aga me ei peaks vabatahtlikult sinna kuristikku minema. Probleem tuleb endale teadvustada. Me ei vaja palju asju ja eriti veel kohe ja eriti veel järelmaksuga. Ehk nagu ütleb ka Josemaria Escriva de Balaguer, et sellel on rohkem, kes vähem vajab.

Josemaria Escriva de Balaguer pidi elama ka ajal, kui oli Hispaania kodusõda (1936-1939). Millise hinnangu Sa sellele sõjale annad?
 Iga sõda ja iga inimese surm on traagiline. Hispaania kodusõda (1936-1939) oli väga verine. Vabariiklasi (republicanos) toetasid Nõukogude Liit ja rahvuslasi (nacionales) toetasid Itaalia ja Saksamaa. Surma sai vähemalt 500 000 inimest. Sõda oli laastav, mitmed kloostrid ja kirikud purustati.Tapeti 13 piiskoppi, 4000 preestrit, 2500 munka, 280 nunna ja 240 seminaristi. Josemaria Escriva de Balaguer sälitas küll elu, aga ta pidi pidevalt ennast peitma ning tema elu oli pidevalt ohus. Kuigi ka rahvuslased deporteerisid piiskoppe ja preestreid, siis vabariiklaste eriline julmus kiriku suhtes oli silmatorkav ning mitte juhuslik. Isegi tollane anarhist ja vabariiklane George Orwell (1903-1950) suutis Hispaania kodusõja käigus pettuda stalinlikus kommunismis.

Ja viimane küsimus. Kas meil tuleks olla optimist või pessimist? 
Kindlasti optimist. Ka Josemaria Esriva de Balaguer ütleb: „Ole optimist“ (lk 242), sest muidu tekib masendus ja me kaotame oma püsivuse. (lk 242). Raamatu autor tuletab meelde, et „alustada võivad kõik, aga püsivad ainult pühakud“ (lk 241). Lõpetuseks ütlen Josemaria Esriva de Balagueri sõnadega: Deo omnis gloria – Kogu auhiilgus Jumalale (lk 191), kes on meie õnne ja rõõmu suurim põhjus (Ps 73:28).

20 igapäevast harjumust: kontrolli, kas sul on rikka või vaese inimese kombed!

20 igapäevast harjumust: kontrolli, kas sul on rikka või vaese inimese kombed! Allikas: Delfi 1. 70% rikastest söövad päevas keskmiselt 300 kcal jagu rämpstoitu. 97% vaestest seevastu aga rohkem kui 300 kcal päevas. 2. 23% rikastest mängib hasartmänge, vaestest 52%. 3. 80% rikastest pühendab end korraga ühele eesmärgile ning vaid 12% vaestest. 4. 76% rikastest teeb nädalas 4 korda trenni, vaestest vaid 23%. 5. 81% rikastest peab päeva tegevustest nimekirja, vaestest vaid 19% 6. 63% rikastest vanematest sunnib oma lapsi kuus vähemalt 2 aimeraamatut lugema, vaestest vaid 3%. 7. 70% rikastest vanematest sunnivad oma lapsi vabatahtlikutööle, vaestest vaid 3% 8. 67% rikastest kirjutavad oma elu eesmärgid üles, vaestest vaid 17% 9. 80% rikastest helistab tuttavatele sünnipäeva puhul, vaestest vaid 11%. 10. 88% rikastest loeb päevas 30 minutit või rohkem, et end (ametialaselt) harida, vaestest vaid 2%. 11. 6% rikastest ütleb, mida mõtleb, vaestest 69%. 12. 79% rikastest tegeleb kuus 5 tundi või rohkem oma tutvusringkonna laiendamisega, vaestest vaid 16%. 13. 67% rikastest vaatavad päevas telekat tund aega või vähem, vaestest vaatab nii vähe vaid 23%. 14. 6% rikastest vaatavad tõsielusarju, vaestest 78%. 15. 44% rikastest ärkavad hommikul 3 tundi enne tööle minemist, vaestest teeb seda 3%. 16. 74% rikastest õpetavad oma lastele kasulikke edunippe, vaestest vaid 1%. 17. 84% rikastest usuvad, et head kombed loovad eduvõimalusi, vaestest vaid 4%. 18. 76% rikastest usub, et halvad kombed on ebaõnne taga, vaestest 9%. 19. 86% rikastest usuvad elukestvasse õppesse, vaestest vaid 5%. 20. 86% rikastest armastavad raamatuid lugeda, vaestest vaid 26%

Päeva lause (ajakirjast Haridus)

Kolmandal rahvusliku kasvatuse kongressil 12. aprillil 1996. a peetud kõnes ütles president Lennart Meri koguni: „Aga kõige rohkem meeldiks mulle – ja loodetavasti ka teile –, kui siin ühiselt ei arutataks mitte niivõrd rahvusliku kasvatuse kui just enesekasvatuse vajadusi ja võimalusi.”

Päeva laused (Delfi)

Maria Laidoner: „Minu mees oli minu õnn ja õnnetus. Kui keegi peaks minust rääkima, öelgu, et ma väga armastasin oma meest. Muu ei ole oluline.“ Johan Laidoner: „Inimesed surevad, rahvas ei kao, rahvas elab edasi."

Päeva lause (Delfi)

Kui protestandid söövad hästi („töö teeb õndsaks“), siis katoliiklased magavad hästi (tänu pihisakramendile). See mõte pärineb saksa sotsioloogilt Max Weberilt.

10 toitu, mis on sõbralikud kõhule

1. Jogurt 2. Muna 3. Roheline tee 4. Õunad 5. Kalkun 6. Kaerahelbed 7. Marjad 8. Punane vein 9. Vesi 10. Pähklid Allikas: Aftonbladet.se

Päeva lause Postimehest: Edward Lucas, Briti nädalakirja The Economist toimetaja

BBCs valitsev vasakpoolse kallakuga mõtteviis hakkab omaenda painete all kokku varisema. Enamik seal töötavaid inimesi on kindlalt liberaalid. Neile meeldib «mitmekesisuse» idee. Neile ei meeldi ainult arvamused, neid nad kohe ei salli. Astu välja Ameerika või NATO või traditsioonilise abielu või Iisraeli või üleilmastumise ja vabaturu või põhivoolu kristluse eest või sea kahtluse alla globaalne soojenemine, sotsiaal- ja välisabi tõhusus või veel terve hulk pühasid imerohte – ja sa sooritad ajakirjanikuna enesetapu. Selle kallutatusega on eriti raske võidelda, sest ametlikult seda ei tunnistata.

Interaktiivne pusle

http://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=14801553d62e

Päeva lause (EPL)

Laul on kuulamiseks inimestele, kellel on elus raske etapp – tuleb tõusta püsti ja minna edasi, olla kindel endas ja oma tegemistes ning uskuda kõigevägevamasse. Ott usub, et kui ise püüda raskustest üle saada, siis aidatakse sind ka kuskilt ülaltpoolt. Olin just Eesti Laulu võitnud ja Eurovision oli tulemas. Ütlen ausalt, mul oli päris hirm. Mõtlesin, et mis saab, kui Eurovisionil läheb viltu või ma vean oma rahvast alt. Närv ja pabin olid sees, üritasin ennast motiveerida – oli selline keeruline periood. Mind aitas usk jumalasse ja iseendasse. Tundsin, et sain ülaltpoolt jõudu. Kui ma olin „Võitmatu” loo valmis kirjutanud, kutsuti mind esinema Hiiumaale ühe pisikese poisi ristimisele, kes oli sündinud umbes viiendal raseduskuul. Arstid ei andnud talle erilist elulootust, aga ta võitles end kõikidest raskustest välja, võitles ennast elule. Kui ma seda lugu laulsin ja vaatasin teda seal isa süles, siis jooksis kõik omavahel kummalisel kombel kokku. Mõtlesin, et just sellistel puhkudel ongi seda lugu õige esitada. Allikas: Ott Lepland, Eesti Päevaleht

Päeva laused

Loll õpib oma vigadest, tark teiste vigadest. Loogiline järjeldus: Targad õpivad lollide juures. Palju kergem on mäe otsa ronida, kui mäe otsas ootab sõber.